11:27 “Imede hommik Telegramiga” on 9,5 aastat tegutsenud Telegram.ee esimene hommikusaade, mida veab meie toimetuse kõige värskem liige Anneli Roots. Anneli on õppinud pangandust, töötanud pangandus- ja kindlustusmaailmas ning selle kõrvalt tegelenud ka oma kirjute hobide ja kirgedega nagu reisimine, vaimne areng ja postitants!
07:04 John le Bon vaatleb klassikalisi filmitootmistehnikaid professionaalses kinonduses. Tihti kasutatakse taustadekoratsioone (inglise keeles backdrop) selleks, et luua illusioon palju suuremast maastikust või palju pikemast tänavast kui see, mis tegelikkuses eksisteerib. Seni kuni kaamerad on paigutatud ja suunatud nii, et näiv taust ja esiplaan jäävad kaadrisse, võivad need kaks tunduda niivõrd kokku sulavat, et ebateadlik vaataja ei pruugi seda märgata. Artikli lõpust leiad nii eestikeelse pealelugemisega video kui ka originaalvideo.
19:58 Teie ees on intervjuu teadlasega, kes on üle kümne aasta MMS-i uurinud. Andreas Kalcker seletab lihtsas keeles näidete abil lahti MMS-i toimemehhanismid ning toob välja ka uuemaid teadusavastusi.
03:04 16. septembril ilmus Telegramis intervjuu riigikogu liikme Kalle Grünthaliga (EKRE), kus olid keskseteks teemadeks energiapoliitika probleemid, võimalikud lahendused ja praegu toimuva seotus Suure Lähtestamisega (The Great Reset´iga). Kuna Kalle mainis, et filosoofiast “sa ei oma midagi ja oled õnnelik“ räägiti ka ETV hommikusaates, hakkasime saama kirju lugejatelt, kes soovisid teada, mis päeval see lõik eetris oli.
22:35 16. septembril rääkisin riigikogu liikme Kalle Grünthaliga (EKRE) energiapoliitika probleemidest ja võimalikest lahendustest. Meie mõlema hinnangul on praegune elektrihinna poliitika osa Suure Lähtestamise (The Great Reset) raames sihilikult korraldatud plaanist, mille eesmärgiks on varade ümberjagamine keskklassilt hüperrikastele. Isegi ETV hommikusaates olevat hiljuti kiidetud filosoofiat “Sa ei oma midagi ja oled õnnelik“.
07:13 Teie ees on Telegramile silma jäänud uudised 2022. aasta 36. nädalast ehk ajavahemikust 5.- 11. september.
06:48 Teie ees on Telegramile silma jäänud uudised ajavahemikust 29. august kuni 4. september. Peavoolumeedia pärl pärineb seekord ajakirjaniku ja Tartu Ülikooli arstitudengi Toivo Tänavsuu sulest, kes avaldas oma Facebooki seinal järjekordse õpipäeviku episoodi, mis sel korral keskendus ravimitööstusele. Artikkel ilmus ka Eesti Ekspressis.
32:54 Alljärgnev on veidi sügavam teema, mille mõttekäigust arusaamiseks on vaja kaasa mõelda. Soovitan artiklit mitte lugeda (/videot vaadata), kui oled väsinud või kannatad üleüldise keskendumishäire all. Siin kontekstis ei räägi ma spetsiifiliselt sõjast Ukrainas, vaid see mõttekäik kehtib kõikide teiste eelmiste, praeguste ja tulevaste sõjaliste konfliktide kohta. Aga lihtsustamise mõttes teeme nii, et räägime siis sellest Ukraina sõjast ja ma esitan küsimuse: miks inimesed ei julge seda sõda ära lõpetada?
06:48 Saksamaa peavoolumeedias on toimunud huvitav pööre. Ajakirjanikud on justkui vabanenud möödunud aastate kammitsast ja kritiseerivad avalikult ja julgelt nii koroonameetmeid kui ka rohepööret.
33:04 1.-13. august 2012 ilmus internetti 13-osaline nn vandenõudokk “Ulmefilm“, mille koostas tänane Telegrami juht Hando Tõnumaa ja mida toimetas tänane Telegrami peatoimetaja Mariann Joonas. Kuna rohkem osasid filmile ei olnud mõttekas teha, otsustasime asutada portaali Telegram.ee, mis läks eetrisse 29. jaanuaril 2013.
56:55 Probiootikumid ehk piimhappebakterid (head bakterid) on viimastel aastakümnetel teinud võidukäiku – neid tarbivad immuunsuse turgutamiseks nii noored emad kui tippsportlased. USA kardioloog dr William Davis avaldas käesoleva aasta veebruaris raamatu “Super Gut” (“Super-sisikond”), mis keskendub inimese mikrobioomile ja sellele, et viimase 50-100 aastaga on meie sisemine bakterite koloonia drastiliselt vaesunud. Raamatus õpetab ta ise endale headest bakteritest jogurtit valmistama, et siis nende probiootikumide abiga nelja nädalaga enda mikrobioomi täiustada, seeläbi tervist turgutada ja isegi kaalu kaotada.
03:15 Digitaalse identiteedi skeemide leviku jätkudes on kogu maailmas plaanis või juba kasutusele võetud uued biomeetrilised identiteedivahendid. Allpool ülevaade maailma eri riikides toimuvatest arengutest alates Euroopa Liidu maadest kuni USA, Aafrika ja Aasia riikide ning Austraaliani.
