Hoolimata vihmast kogunes 17. veebruaril Stenbocki maja ette ca 100 inimest, et juba üheksandat neljapäeva seista inimõiguste ja põhiseaduse kaitseks ning koroonameetmete vastu. Sel korral oli luubi all laiatarbemeedia objektiivsus (või selle puudumine) meeleavalduste ja sellega seonduva kajastamisel.
Telegramil avanes jaanuari lõpus võimalus intervjueerida tunnustatud epidemioloogi, enam kui kakskümmend aastat Johannes Gutenbergi Mainzi Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia instituuti juhtinud professor Sucharit Bhakdit, kes juba 2020. aasta kevadel kutsus üles paanikat maha võtma ja olukorda kainelt hindama. Dr Bhakdi on ka ise kunagi Eestis käinud ning leiab, et eestlased on tänaseks koroonaga seonduvast paremini aru saanud kui sakslased.
5. veebruaril 2022 tegi rahvusvaheline inimsusevastaste kuritegude uurimise vandekohus avalduse, milles teatas, et hakkab uurima COVID-19 ohjamise sildi all läbiviidud kuritegusid. “Meie, rahvusvaheliste juristide ja kohtunike rühm, teatame käesolevaga, et viime Ameerika Ühendriikide eeskujul läbi vandekohtu kriminaaluurimise menetluse. Selle näidiskohtumenetluse käigus esitame vandekohtule (mis koosneb maailma eri riikide kodanikest) kõik olemasolevad tõendid COVID-19 inimsusevastaste kuritegude juhtide, korraldajate, õhutaja ja kaasosaliste vastu, kes aitasid kaasa, õhutasid või osalesid aktiivselt selle pandeemia elluviimisel. Uuritavad kuriteod hõlmavad kõiki tegusid, mille isik on sooritanud või jätnud tegemata inimsusevastaste kuritegude ühise plaani elluviimisel üle maailma,” selgitab teadaanne.
Viie Emmyga pärjatud USA ajakirjanik Sharyl Attkisson võttis oma oktoobris 2021 eetris olnud iganädalases uudistemagasinis “Full Measure” luubi alla amišid, kellest koroonalaine käis üle nii, et mingeid sulgemisi ei teostatud. Tulemus? Amišid jäid praktiliselt puutumata kogu maailma halvavast lõhestumisest, koroonameetmete hävitavast mõjust vaimsele- ja füüsilisele tervisele ja majandusele ning midagi hullu ei juhtunudki.
10. veebruaril toimus järjekordne iga-neljapäevane miiting koroonameetmete tühistamiseks, mille heli loodetavasti kõlarite vahendusel ka Stenbocki majas istungit pidanud valitsuse liikmete kõrvu jõudis.
3. veebruaril toimus Rüütelkonna hoone ees käesoleva aasta seni suurim koroonameetmete vastane meeleavaldus, kuhu osalejaid koguned 3000 ligi. Rahvast saigi täis kogu Toomkiriku plats, sest sel korral tuldi kohale ka mujal Eestist.
3. veebruaril ligi 3000 inimese osavõtul toimunud meeleavalduse koroonameetmete kaotamise toetuseks üheks ellukutsujaks oli SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhatuse esimees ja jurist Varro Vooglaid, kes kõneles nii meeleavalduse alguses kui lõpus. Avaldame kuulamiseks mõlemad sõnavõtud.
Tuginedes Eesti valitsuse tänastele teadetele mitte piiranguid maha võtta, avaldame USA Florida osariigi tervishoiu peainspektori dr Joseph Lapado jaanuaris Fox News’ile antud intervjuu, milles mees ütleb välja karmi tõe, mida me kõik teame: piirangud on ebatervisilikud ja lõhestavad ning vaktsiinid on ebavajalikud.
“Kui noormehele teatatakse, et ta ei saa pandeemia tõttu kehtestatud seadustele minna oma haiget väikest õde vaatama, otsustab ta haiglasse sisse murda,” tutvustab oma uut lühifilmi “Pandeemia” režissöör Einar Kuusk.
SAPTK eesotsas Varro Vooglaiu ja Markus Järviga on käima tõmmanud väga olulise protestiliikumise – igal neljapäeval kogunetakse kell 11-12.30 Toompeale valitsushoone ette, et Kaja Kallase valitsusele meelde tuletada: me soovime elada kooskõlas põhiseadusega, seega tuleb kõik koroonameetmed tühistada.
Koroonakriis on tänaseks väldanud pea kaks aastat. Kuigi see on pidevalt meie kõigi teadvuses, ei pea igaüks meist sellega iga päev siiski kokku puutuma. Küll aga peavad seda tegema arstid ja meedikud, kes näevad oma töös nii kergemaid kui ka raskemaid positiivse koroonatestiga juhtumeid. Üheks selliseks inimeseks on Tartu kiirabiõde-brigaadijuht Jevgeni Popakul, kes on läbi isikliku kogemuse ja teadusmaailma jälgides jõudnud järeldusele, et koroonaga haiglasse sattumist aitab vältida retseptiravim Amantadiin (või ka selle sugulane Rimantadiin), mida praegu kasutatakse Eestis peamiselt neuroloogiliste haiguste raviks, ent mõni aeg tagasi oli kasutusel A-gripi raviks.