Möödunud nädalal külastas meie podcasti teleprodutsent Kristi Loigo, kelle kaks koroonasüsti saanud poeg nakatus raskelt koroonaviirusesse. Nii võtsimegi jutuks, keda ja mida selles kriisis uskuda ja kuhu see kõik võib välja jõuda.
Koroonakriis on tänaseks väldanud pea kaks aastat. Kuigi see on pidevalt meie kõigi teadvuses, ei pea igaüks meist sellega iga päev siiski kokku puutuma. Küll aga peavad seda tegema arstid ja meedikud, kes näevad oma töös nii kergemaid kui ka raskemaid positiivse koroonatestiga juhtumeid. Üheks selliseks inimeseks on Tartu kiirabiõde-brigaadijuht Jevgeni Popakul, kes on läbi isikliku kogemuse ja teadusmaailma jälgides jõudnud järeldusele, et koroonaga haiglasse sattumist aitab vältida retseptiravim Amantadiin (või ka selle sugulane Rimantadiin), mida praegu kasutatakse Eestis peamiselt neuroloogiliste haiguste raviks, ent mõni aeg tagasi oli kasutusel A-gripi raviks.
Möödunud nädalal salvestasime podcasti inspiratsioonikõneleja ja kogukondade aktivisti William Kovaliga, kellega tuli juttu koroonameetmetest, nende jälgimisest ja eiramisest. Mida teha, kui oled ühiskondlikest tegevustest ära lõigatud? Kas põgeneda maale kogukondadesse elama või seista oma õiguste eest? Või mõlemat?
Uuriv ajakirjanik Paul Thacker avaldas mainekas ajakirjas British Medical Journal (BMJ) raporti uskumatutest ja skandaalsetest vahejuhtumitest uurimisfirmas Ventavia Research Group, mis on teinud farmaatsiafirmale Pfizer ülimalt olulisi nn kolmanda faasi uuringuid nende koos Saksa firmaga BioNtech produtseeritava Covid-vaktsiini Comirnaty jaoks.
Teie ees on Telegrami uudised ajavahemikust 10.-16. jaanuar 2022. Nädal paistis silma erakordselt suure hulga n-ö alternatiivarvamuste esinemisega peavoolumeedias. Kas lõpuks hakkab jää sulama ning piirangute lõpetamist ja koroona gripiga võrdsustamist hakkab peagi nõudma häälekas enamus?
Teie ees on Telegrami uudised ajavahemikust 3.-9. jaanuar 2022. Vaktsineeritud haigestuvad massiliselt nii Eestis kui kogu maailmas, vaktsiini-muinasjutte enam ei räägita. FDA ja Pfizer on pihtide vahel, paljudes riikides on 2021. aastal liigsuremus, mida ainult n-ö koroonasurmadega ära ei seleta.
Esmaspäeval, 10. jaanuaril tegime järjekordse Facebooki live´i. Sel korral võtsime luubi alla ka n-ö meie moodi mõtlevate inimeste alluvuse kehtivatele korraldustele. Kui Telegramil, Objektiivil, Vanglaplaneedil, Elvis Braueril, William Kovalil jt on kamba peale kokku sadu tuhandeid jälgijaid, siis kuidas ikka näeme poodides nii palju maskides inimesi? Kas kõik tellivad toidu koju või on meid vallanud kollektiivne käegalöömine?
Vaktsineerimata jätmisest tegi Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu novembris 2021 toimunud infotunnis juttu ca 41. minutist: “Järgmine aasta tuleb ja siis tuleb ka deadline, kus ma arvan väga paljudes ametikohtades ilma vaktsineerimata jätkata enam ei saa. Siis te teate oma eluga planeerida. Ei mitte midagi isiklikku. Vaid et see on aus ja selge sõnum teile, et te seda teaksite. Nii et head kolleegid, hoiame ikka positiivset meelt, toetame üksteist ja oleme üksteise vastu mõistav, oleme sõbralikud. Ärme distantseeru üksteisest, ärme pea vaenu, ärme alaväärista kedagi, vaid ikkagi püüame mõista, püüame toetada, püüame aidata. Oleme seda siiamaani teinud ja teema ka edaspidi…”
“Karantiini” meeskond tegi kokkuvõtte eilsest Vilja Kiisleri intervjuud teadusnõukoja uue juhi Toivo Maimetsaga, kes leiab, et vaktsiinide kohustuslikuks muutmisega “ei saa me hakkama”, liiatigi kui praegused vaktsiinid tehti hoopis teistsuguse viiruse vastu. “Omikron on hoopis teistsugune kui see viirus, mille vastu vaktsiinid loodi. Optimistina ütleksin: hea, et vaktsiinid niigi palju aitavad,” ütles Maimets. Kas selle info valguses on üldse veel vaktsineerimisele survestamine kuidagi õigustatud?
2021. aasta viimastel päevadel salvestasime podcasti Andri Peetsoga, kes on biohäkker, terviseentusiast ja blogija/kirjanik. Tänu tervenemisele ravimatuks nimetatud kesknärvisüsteemi autoimmuunhaigusest hulgiskleroosist (Sclerosis multiplex, SM), on ta omal käel õppinud tundma toitumise ja keskkonna mõju tervisele ehk siis tekkis taipamine – kui tahad olla terve, pead tervislikult elama.
2021. aasta viimastel päevadel salvestasime podcasti Andri Peetsoga, kes on biohäkker, terviseentusiast ja blogija/kirjanik. Tänu tervenemisele ravimatuks nimetatud kesknärvisüsteemi autoimmuunhaigusest hulgiskleroosist (Sclerosis multiplex, SM), on ta omal käel õppinud tundma toitumise ja keskkonna mõju tervisele ehk siis tekkis taipamine – kui tahad olla terve, pead tervislikult elama.