Teie ees on saate “Faktidetektiiv” esimene täispikk osa! Viirusteooria ja nakkushaiguste teooria aluseks on alati olnud hirm vaenlase ees. Kunagi arvati, et haiguseid põhjustavad kurjad vaimud või jumalad, kes karistasid meid pattude eest. Hiljem hakati uskuma, et põhjuseks on pisikesed silmaga nähtamatud osakesed ehk patogeenid või mikroobid. Ja siiamaani lähtub meditsiin sellest, et kui leiame ühe spetsiifilise X-faktori ning kõrvaldame vaenlase, tuleb tervis loodetavasti tagasi. Teooriaid selle kohta, et inimene on haiguste eest ise vastutav või haigused tekivad puutudes kokku toksiinidega, levitatakse vähem.
Viirusteooria oli tegelikult olemas enne esimese viiruse avastamist. Esmalt peeti peamisteks vaenlasteks baktereid ja loodeti, et kui bakterid on hävitatud, saab inimene terveks. Aga kui haigused endiselt püsima jäid, arvati, et järelikult on mängus veel väiksem osake, mida me tavalise mikroskoobi all ei näe. Ja lõpuks, kui leiutati elektronmikroskoop, said teadlased viimaks ometi öelda: meil oli õigus – viirused ongi olemas!
Elus kehtib reegel: mida otsid, seda sa ka leiad. Kas teadus jääb täiesti objektiivseks, kui aluseks on dogmad, milles kahelda pole võimalik? Saksa mikrobioloog ja viroloog Stefan Lanka selgitab, et enne 1933. aastat leidus mitmeid juudi päritoluga teadlasi, kes pooldasid haiguste seletamiseks hoopis teistsuguseid teooriaid, kuid nad eemaldati positsioonidelt ning II maailmasõja lõpuks oli tänapäevane viirusteooria muutunud globaalseks dogmaks. Kui rahuperioodidel domineerisid teaduses pigem alternatiivsed teooriad, võimaldasid inimeste hirmud ja kannatused sõjakontekstis viirusteooria kui idee nähtamatust vaenlasest täielikult vastu võtta.
Kuidas siis esimesed viirused tõestati?
Niinimetatud viiruseid tõestatakse alati laborites, kus on viiruste paljunemiseks sobivad tingimused ja metoodikad.
Näiteks 1950ndate alguses tõestati viiruse olemasolu nii, et haige “nakatunud” kude pandi “terve” koelõigu peale. Näiteks võeti väidetavalt polioviirusesse surnud inimese ajust tükk ja asetati see erinevate kudede peale. See “terve” kude läks mädanema ning teadlased järeldasid, et nakkuslik viirus kandus ühelt koelt teisele. Selle avastamise eest sai John Franklin Enders 1954. aastal Nobeli preemia.
Kuid millegipärast unustas kuulsuse saavutanud teadlane ära, et 1951. aasta kontrollkatse tõestas, et tegemist oli hoopis loomupärase koe mädanemisprotsessiga, sest kõik mis on surnud, hakkab lagunema.
Loe pikemalt: https://www.telegram.ee/teadus-ja-tulevik/faktidetektiiv-1-viroloogia-ajaloost-ja-manipulatsioonidest
Enim vaadatud
1:40:35 3. detsembril toimus kümnes ja käesoleva aasta viimane Telegram.ee boonus tellijatele – Telegram Mastermind ehk Zoomi kohtumine/vestlus toimetuse ja erikülalisega. Seekord vastas toimetuse ja lugejate küsimustele koolitaja, jutuvestja ja vägivallatu suhtlemise maaletooja Erki Kari Kaikkonen.
33:50 Miks müüvad konservatiivid, meedikud ja teadlased endiselt pandeemiat ja eiravad viiruspettust, levitades nõnda mainstream propagandat. Nad ei ole 4 aasta jooksul justkui mitte midagi õppinud. Kuidas on see võimalik? “Sest algselt me rääkisime viisakalt ja korduvalt. Seni, kuni räägid, et vaktsiin on kahjulik, annad hoogu sellele, et toota vähem kahjulik vaktsiin, aga probleem ise jääb alles,” märkis Hando. Marianni arvates ei ole inimesed selle info vastu võtmiseks aga valmis.
00:32 Nauru, imepisike saar Vaikse ookeani südames, on saanud hoiatavaks näiteks loodusvarade väärkasutamisest. Fosforiidi avastamine tõi saareriigile 20. sajandil ajutise majandusbuumi, kuid suur osa kaevandustulust läks välisfirmade taskusse ja rahvast vormiti riigiraha sõltlased.
35:09 25. novembri Facebooki otsesaates rääkisime “toredast” juhtumist, kus välismeedia, antud juhul soomlaste Ilta-Sanomat, kajastas kaitseväe juhi Andrus Merilo hiljutise ettekande kõige mahlasemaid väljaütlemisi, pealkirjaga “Eesti valmistub sõjaks: valmis evakueerima kogu oma elanikkonna välismaale ja laskma õhku linnad”, lisades, et “Kõige tõenäolisem evakueerimise sihtriik oleks Soome”.
01:40 Äsjane uudis sellest, et juba teine rahvuslik lennukompanii läks pankrotti, paneb küsima: kas ka Rail Balticu suurejoonelist transpordiprojekti võib oodata sama saatus?
8:18 Miks Hando uuesti iga päev kohvi joob? Kas Lasnamäel on ilusaid kohti? Kus sina jumalaga kontakti saad? Kas sul on jumalale mõni patt üles tunnistada? Kas oleksid huvitatud Telegrami indulgentsist? Kas ainult pättidel on toonklaasid?
1:17 Viimasel ajal on nii fosforiidi kui ka meie maapõue teiste võimalike maavarade teemal agaralt sõna võtnud Eesti Geoloogiateenistus, mis meie loodus(varad)e kaitsmise asemel näib esiplaanile seadvat selle pealt teenimise. Kui vaadata, kuidas praegune Eesti Geoloogiateenistus loodud on, tekibki küsimus, et kas tegu on kõigest maavarade väärindamise lobiorganisatsiooniga?
1:49:08 11. novembril toimus üheksas Telegram.ee boonus tellijatele – Telegram Mastermind ehk Zoomi kohtumine/vestlus toimetuse ja erikülalisega. Seekord vastas toimetuse ja lugejate küsimustele indigorasside teejuht Andero Pebre.
00:55 Siilinjärvi fosforiidikaevandus Soomes on ainus töötav fosforiidikaevandus Euroopas ning Soome suurim avamaakaevandus. Kaevandust opereerib ettevõte Yara, mis on maailmas juhtiv väetiste tootja. Siilinjärvi kaevandus toodab fosforiiti, mida kasutatakse peamiselt väetiste valmistamiseks. Kuigi kaevandus on Soome majanduse jaoks oluline, on selle tegevus tekitanud ka keskkonnaprobleeme, sealhulgas on vette sattunud saasteaineid.
30:14 7. novembri Facebooki otsesaate teemaks oli loomulikult ülemaailmset tähelepanu pälvinud rituaal Ameerika Ühendriikides – presidendi valimised, kus vabariiklaste kandidaat Donald Trump võitis selgelt demokraatide Kamala Harrist.
41:25 5. novembri hommik algas Telegram.ee-le (peatoimetaja Mariann Joonase isikus) vestlusega Youtube’i otsesaates, kus Läti kodanikuaktivist ja endine diplomaat Rūdolfs Brēmanis tegi ülevaate lõunanaabrite juures toimuvast. Muuhulgas tulid jutuks riigiametnike ülikõrged palgad, kliimaministeeriumi mõttekus, kasvav riigivõlg ja laenuvõtmistrendid pärast COVID-it ning “geniaalne” idee, et lisaks seal juba kehtivale automaksule võiks sisse viia n-ö automaksu nr 2, mille raamas tuleks igal sõidukiomanikul tasuda lõivu ka iga-aastase läbitud kilometraaži eest. Rahva suure vastuseisu tõttu libistati see idee aga (esialgu) sahtlisse.
00:45 Ukraina endine kohalik auhinnatud peavooluajakirjanik Diana Pantšenko* kirjeldab, et president Zelenskõi ei soovi Ukrainas rahu, sest riigiaparaat on täielikult korrumpeerunud ning vastutavad isikud ei soovi loobuda rikkalikust elustiilist, mida sõda neile pakub. “Ukraina valitsus on motiveeritud seda vastasseisu eskaleerima, et nad ei peaks vastutama raha eest, mille nad teilt (Euroopa ja USA maksumaksjad) varastasid,” kirjeldab Pantšenko.
(0) kommentaari
Kommenteerimiseks peate olema sisse logitud.