Faktidetektiiv #1: viroloogia ajaloost ja manipulatsioonidest
31 vaatamist
Avaldatud: okt. 09, 2020
Jaga:
Teie ees on saate “Faktidetektiiv” esimene täispikk osa! Viirusteooria ja nakkushaiguste teooria aluseks on alati olnud hirm vaenlase ees. Kunagi arvati, et haiguseid põhjustavad kurjad vaimud või jumalad, kes karistasid meid pattude eest. Hiljem hakati uskuma, et põhjuseks on pisikesed silmaga nähtamatud osakesed ehk patogeenid või mikroobid. Ja siiamaani lähtub meditsiin sellest, et kui leiame ühe spetsiifilise X-faktori ning kõrvaldame vaenlase, tuleb tervis loodetavasti tagasi. Teooriaid selle kohta, et inimene on haiguste eest ise vastutav või haigused tekivad puutudes kokku toksiinidega, levitatakse vähem.
Viirusteooria oli tegelikult olemas enne esimese viiruse avastamist. Esmalt peeti peamisteks vaenlasteks baktereid ja loodeti, et kui bakterid on hävitatud, saab inimene terveks. Aga kui haigused endiselt püsima jäid, arvati, et järelikult on mängus veel väiksem osake, mida me tavalise mikroskoobi all ei näe. Ja lõpuks, kui leiutati elektronmikroskoop, said teadlased viimaks ometi öelda: meil oli õigus – viirused ongi olemas!
Elus kehtib reegel: mida otsid, seda sa ka leiad. Kas teadus jääb täiesti objektiivseks, kui aluseks on dogmad, milles kahelda pole võimalik? Saksa mikrobioloog ja viroloog Stefan Lanka selgitab, et enne 1933. aastat leidus mitmeid juudi päritoluga teadlasi, kes pooldasid haiguste seletamiseks hoopis teistsuguseid teooriaid, kuid nad eemaldati positsioonidelt ning II maailmasõja lõpuks oli tänapäevane viirusteooria muutunud globaalseks dogmaks. Kui rahuperioodidel domineerisid teaduses pigem alternatiivsed teooriad, võimaldasid inimeste hirmud ja kannatused sõjakontekstis viirusteooria kui idee nähtamatust vaenlasest täielikult vastu võtta.
Kuidas siis esimesed viirused tõestati?
Niinimetatud viiruseid tõestatakse alati laborites, kus on viiruste paljunemiseks sobivad tingimused ja metoodikad.
Näiteks 1950ndate alguses tõestati viiruse olemasolu nii, et haige “nakatunud” kude pandi “terve” koelõigu peale. Näiteks võeti väidetavalt polioviirusesse surnud inimese ajust tükk ja asetati see erinevate kudede peale. See “terve” kude läks mädanema ning teadlased järeldasid, et nakkuslik viirus kandus ühelt koelt teisele. Selle avastamise eest sai John Franklin Enders 1954. aastal Nobeli preemia.
Kuid millegipärast unustas kuulsuse saavutanud teadlane ära, et 1951. aasta kontrollkatse tõestas, et tegemist oli hoopis loomupärase koe mädanemisprotsessiga, sest kõik mis on surnud, hakkab lagunema.
5. oktoobril oli meie Facebooki live´i keskmes sotsiaalministeeriumis koostatud rahvatervishoiu seaduse eelnõu, mis lubab muuhulgas hakata trahvima inimesi ja ettevõtteid, kes riigiametite ja -ametnike maailmavaatest väljapoole jäävaid taimi ja aineid enda ravimiseks soovitavad.
19. septembril pidasime taas maha järjekordse FB-live´i, kus rääkisime pandeemialepingutest, meditsiinist ja alternatiivsest meditsiinist ja täiesti uutlaadi kogukonna loomisest.
Teie ees on viimane suvekuudel salvestatud Podcast, kus Telegram.ee-d külastasid Bitcoin Eesti Podcasti eestvedajad ehk Viljam Valdmaa ja Silver Zimmermann, kellega sukeldusime rahandusmaailma telgitagustesse.
Kui Eestis on väga palju inimesi, kes krüptovaluutat ostavad, müüvad ja kasutavad, siis Zimmermann ja Valdmaa on veendunud, et ainus krüptoraha, mis on päriselt detsentraliseeritud ja turvaline, on Bitcoin.
Riigi tasandil on erinevad praegused ja endised koroonaterroristid mures, et miks ühe koroonaterroristi abikaasa Venemaal äri ajab. Rahva tasandil on Kaja Kallase tagasiastumiseks loodud petitsioone ning endistest ja praegustest koroonaterroristidest opositsioonipartei plaanib selle nimel isegi meeleavaldust korraldada. Tundub, et tegemist on tõsise murega, mis vajab kiiret lahendust. Jääb mulje, et paljud on arvamusel, et kui Kaja astuks tagasi, siis saaksime kõik õnnelikuks ja miljonärideks…
29. augustil rääkisime Facebooki otse-eetris lugejate tagasisidest, Kaja Kallase skandaalist, India väidetavast kosmoselennust, surrogaadi abil lapsevanemaks saamisest, et gay ei võrdu pedofiil (miks seda ikka veel seletama peab?), verepankade võimalikust mustast turust ja paljust muust.
22. augusti hommikul, päev enne Kaja Kallase uut skandaali, läksime taas Facebookis live´i ja tõdesime peale eelmist live´i saadud tagasiside põhjal, et inimesed ei kuula mitte selleks et kuulda ja mõista, vaid selleks, et vastata, anda hinnangut jne.
10 aastat tagasi – Telegram.ee esimesel tegutsemisaastal, maikuus 2013 – külastasid Telegrami kontorit EKRE noortekogu Sinine Äratus juhatuse liikmed Ruuben Kaalep ja Mait Kraun, kes tutvustasid avameelselt nii oma isiklikke kui ka erakonna vaateid. 10 aastat hiljem teeb esimene neist arvestatavat poliitilist karjääri, on olnud Riigikogu liige ja 2023. aastal loobunud uuesti parlamenti kandideerimast. Teine aga on astunud erakonnast välja, teinud karjääri ajakirjanikuna Äripäevas ning töötab nüüd majandusanalüütikuna Tavidis.
10 aastat tagasi – Telegram.ee esimesel tegutsemisaastal, maikuus 2013 – külastasid Telegrami kontorit EKRE noortekogu Sinine Äratus juhatuse liikmed Ruuben Kaalep ja Mait Kraun, kes tutvustasid avameelselt nii oma isiklikke kui ka erakonna vaateid. 10 aastat hiljem teeb esimene neist arvestatavat poliitilist karjääri, on olnud Riigikogu liige ja 2023. aastal loobunud uuesti parlamenti kandideerimast. Teine aga on astunud erakonnast välja, teinud karjääri ajakirjanikuna Äripäevas ning töötab nüüd majandusanalüütikuna Tavidis.
Vaatame üle Telegram.ee olulisemad uudised, mis ilmusid jaaninädalal ja vahetult enne ehk 2023. aasta 24. ja 25. nädalal. Fookuses olid seekord Ida-naabriga seotud teemad nagu kodude sundvõõrandamine Balti riikides, Euroopa poolne Vene gaasi ostmine ja Washington Posti teave Ukraina plaanist rünnata gaasijuhet.
“Kui toimus valimispettus, siis miks ainult sel aastal,” tõstatab intrigeeriva küsimuse infovabaduse ja digiõiguste aktivist ning e-valimiste puudustele tähelepanu juhtiv Märt Põder Zoomi-intervjuus Telegram.ee-le. Ta leiab, et kui kokku panna kogu Reformierakonna võidutsemise aja (2007–2023) sihipärane katkise e-hääletuse pidamine ja selle mitte kunagi ära parandamine + poliitikute huvi ja paadumus teha häälte nimel üks kõik mida, siis miks peaks eeldama, et e-valimised ei ole võltsitud? Põder on aga veendunud, et see tuleks välja ainult siis, kui vilepuhuja siseringist tunnistaks, et “Jah, me võltsisime e-valimisi.”
Teie ees on olulisemad Telegrami uudised 2023. aasta 3. nädalast ehk ajavahemikust 16.-22. jaanuar. Aasta algas rekordilise liigsuremusega, ent koroonat ja krõbedat talve selles süüdistada ei saa. Aga mida siis?
(0) kommentaari
Kommenteerimiseks peate olema sisse logitud.