Teie ees on saate “Faktidetektiiv” esimene täispikk osa! Viirusteooria ja nakkushaiguste teooria aluseks on alati olnud hirm vaenlase ees. Kunagi arvati, et haiguseid põhjustavad kurjad vaimud või jumalad, kes karistasid meid pattude eest. Hiljem hakati uskuma, et põhjuseks on pisikesed silmaga nähtamatud osakesed ehk patogeenid või mikroobid. Ja siiamaani lähtub meditsiin sellest, et kui leiame ühe spetsiifilise X-faktori ning kõrvaldame vaenlase, tuleb tervis loodetavasti tagasi. Teooriaid selle kohta, et inimene on haiguste eest ise vastutav või haigused tekivad puutudes kokku toksiinidega, levitatakse vähem.
Viirusteooria oli tegelikult olemas enne esimese viiruse avastamist. Esmalt peeti peamisteks vaenlasteks baktereid ja loodeti, et kui bakterid on hävitatud, saab inimene terveks. Aga kui haigused endiselt püsima jäid, arvati, et järelikult on mängus veel väiksem osake, mida me tavalise mikroskoobi all ei näe. Ja lõpuks, kui leiutati elektronmikroskoop, said teadlased viimaks ometi öelda: meil oli õigus – viirused ongi olemas!
Elus kehtib reegel: mida otsid, seda sa ka leiad. Kas teadus jääb täiesti objektiivseks, kui aluseks on dogmad, milles kahelda pole võimalik? Saksa mikrobioloog ja viroloog Stefan Lanka selgitab, et enne 1933. aastat leidus mitmeid juudi päritoluga teadlasi, kes pooldasid haiguste seletamiseks hoopis teistsuguseid teooriaid, kuid nad eemaldati positsioonidelt ning II maailmasõja lõpuks oli tänapäevane viirusteooria muutunud globaalseks dogmaks. Kui rahuperioodidel domineerisid teaduses pigem alternatiivsed teooriad, võimaldasid inimeste hirmud ja kannatused sõjakontekstis viirusteooria kui idee nähtamatust vaenlasest täielikult vastu võtta.
Kuidas siis esimesed viirused tõestati?
Niinimetatud viiruseid tõestatakse alati laborites, kus on viiruste paljunemiseks sobivad tingimused ja metoodikad.
Näiteks 1950ndate alguses tõestati viiruse olemasolu nii, et haige “nakatunud” kude pandi “terve” koelõigu peale. Näiteks võeti väidetavalt polioviirusesse surnud inimese ajust tükk ja asetati see erinevate kudede peale. See “terve” kude läks mädanema ning teadlased järeldasid, et nakkuslik viirus kandus ühelt koelt teisele. Selle avastamise eest sai John Franklin Enders 1954. aastal Nobeli preemia.
Kuid millegipärast unustas kuulsuse saavutanud teadlane ära, et 1951. aasta kontrollkatse tõestas, et tegemist oli hoopis loomupärase koe mädanemisprotsessiga, sest kõik mis on surnud, hakkab lagunema.
Loe pikemalt: https://www.telegram.ee/teadus-ja-tulevik/faktidetektiiv-1-viroloogia-ajaloost-ja-manipulatsioonidest
Enim vaadatud
37:12 Tõsiste teemade vahele ka meelelahutust: just nii on üles ehitatud Telegram.ee uus uudistemagasin “1 gramm”. Oma formaadilt meenutab saade legendaarseid Telegram.ee Facebook live´sid, kuid annab võimaluse produktsiooni käigus illustreerivat materjali vahele lõigata ja muudab saate nii kergemini jälgitavaks.
20:26 Tõsiste teemade vahele ka meelelahutust: just nii on üles ehitatud Telegram.ee uus uudistemagasin “1 gramm”. Oma formaadilt meenutab saade legendaarseid Telegram.ee Facebook live´sid, kuid annab võimaluse produktsiooni käigus illustreerivat materjali vahele lõigata ja muudab saate nii kergemini jälgitavaks.
28:07 Septembrialguse Facebooki otsesaates rääkisime Jürgen Ligist ja maksudest, homöopaatiast, Lihula samba koopia konfiskeerimisest ja sellega seonduvatest küsimustest, korrakaitseseaduse muutmisest ja politseile suuremate õiguste andmisest. Lisaks ka edetabelist “Milliste koolide õpilased käivad koolis kõige parema meelega” ning sellest, et Eesti koolinoored vigastavad end tahtlikult järjest rohkem.
38:32 29. augustil käis Telegrami stuudios külas Rūdolfs Brēmanis – Eestis Concordia Rahvusvahelises Ülikoolis õppinud Läti kodanikuaktivist ja endine diplomaat, kellega koos korraldasime 2021. aastal uue Balti keti, et rõhutada kolme riigi rahvaste ühtsust, õigusi ja vabadust koroona-ajastul. Tänaseks on Rūdolfs asutanud uue erakonna ja tegeleb jätkuvalt sarnaste teemadega ehk inimõigused ja vabadused.
31:07 26. augustil rääkisime Facebooki otsesaates muuhulgas 1. septembrist ja pühapäeva pidamisest, haridusministeeriumist ja riigiaparaadist, Jaak Madisoni ja Martin Helme “pada sõimab katelt” sõnasõjast, pudelikorkide rohepesust, sõnavabadusest ja sotsiaalmeedia suukorvistamisest ning Telegram.ee maavälise rubriigi taaselustamisest.
48:24 Tõsiste teemade vahele ka meelelahutust: just nii on üles ehitatud Telegram.ee uus uudistemagasin “1 gramm”. Oma formaadilt meenutab saade legendaarseid Telegram.ee Facebook live´sid, kuid annab võimaluse produktsiooni käigus illustreerivat materjali vahele lõigata ja muudab saate nii kergemini jälgitavaks.
23:07 Tõsiste teemade vahele ka meelelahutust: just nii on üles ehitatud Telegram.ee uus uudistemagasin “1 gramm”. Oma formaadilt meenutab saade legendaarseid Telegram.ee Facebook live´sid, kuid annab võimaluse produktsiooni käigus illustreerivat materjali vahele lõigata ja muudab saate nii kergemini jälgitavaks.
1:13:57 13. augustil toimus kuues Telegram.ee boonus tellijatele – Telegram Mastermind ehk Zoomi kohtumine/vestlus toimetuse ja erikülalisega. Seekord vastas toimetuse ja lugejate küsimustele papside koolitaja, laste metsasünnipäevade korraldaja ja blogija Illimar Pilt ehk Piltsberg.
33:46 6. augusti Facebooki otsesaates rääkisime alarmeerivast seadusemuudatusest Uus-Meremaal ja vaktsiinipassi pilootprojektist Lätis, Portugalis, Belgias, Saksamaal ja Kreekas – koroonapettus saab uuesti korduda, kuna “hea” kriis lasti käest.
44:59 29. juulil pidasime Facebookis maha hoogsa otse-eetri, kus said läbi võetud mitmed päevakajalised teemad, nagu näiteks olümpiamängude avatseremoonia, eugeenika õõvastav võidukäik maailmasõdade vahelises Eestis, Kamala Harris, julge poolatarist europarlamendi saadik, kes Ursula von der Leyeniga kurjustas, poliitika poolt kaaperdatud alternatiivmeedia ja sünkromüstitsism.
33:06 Keskjuulis, 16. kuupäeval teatasime Facebooki otsesaates pikalt küpsenud uudisest: Telegramil on nüüd oma kuld! Nimelt saavad kõik Telegram.ee kuldliikmed aastatellimusega koos 1 grammise Telegrami kuldplaadi, mida on toodetud limiteeritud koguses.
53:48 Salvestasime möödunud nädalal intervjuu homöopaadi Merle Martinsoniga, kes on juba 10 aastat oma perekonda terakeste abil ravinud. Merle rääkis kümnest kõige olulisemast terast, mis kindlasti tema suvisesse esmaabikarpi kuuluvad ja tegi ülevaate, mis puhul neid täpsemalt kasutada. Samuti toob ta välja mõned homöopaatilised preparaadid, mida ka meil apteekides müüakse.
(0) kommentaari
Kommenteerimiseks peate olema sisse logitud.