Faktidetektiiv #1: viroloogia ajaloost ja manipulatsioonidest
34 vaatamist
Avaldatud: okt. 09, 2020
Jaga:
Teie ees on saate “Faktidetektiiv” esimene täispikk osa! Viirusteooria ja nakkushaiguste teooria aluseks on alati olnud hirm vaenlase ees. Kunagi arvati, et haiguseid põhjustavad kurjad vaimud või jumalad, kes karistasid meid pattude eest. Hiljem hakati uskuma, et põhjuseks on pisikesed silmaga nähtamatud osakesed ehk patogeenid või mikroobid. Ja siiamaani lähtub meditsiin sellest, et kui leiame ühe spetsiifilise X-faktori ning kõrvaldame vaenlase, tuleb tervis loodetavasti tagasi. Teooriaid selle kohta, et inimene on haiguste eest ise vastutav või haigused tekivad puutudes kokku toksiinidega, levitatakse vähem.
Viirusteooria oli tegelikult olemas enne esimese viiruse avastamist. Esmalt peeti peamisteks vaenlasteks baktereid ja loodeti, et kui bakterid on hävitatud, saab inimene terveks. Aga kui haigused endiselt püsima jäid, arvati, et järelikult on mängus veel väiksem osake, mida me tavalise mikroskoobi all ei näe. Ja lõpuks, kui leiutati elektronmikroskoop, said teadlased viimaks ometi öelda: meil oli õigus – viirused ongi olemas!
Elus kehtib reegel: mida otsid, seda sa ka leiad. Kas teadus jääb täiesti objektiivseks, kui aluseks on dogmad, milles kahelda pole võimalik? Saksa mikrobioloog ja viroloog Stefan Lanka selgitab, et enne 1933. aastat leidus mitmeid juudi päritoluga teadlasi, kes pooldasid haiguste seletamiseks hoopis teistsuguseid teooriaid, kuid nad eemaldati positsioonidelt ning II maailmasõja lõpuks oli tänapäevane viirusteooria muutunud globaalseks dogmaks. Kui rahuperioodidel domineerisid teaduses pigem alternatiivsed teooriad, võimaldasid inimeste hirmud ja kannatused sõjakontekstis viirusteooria kui idee nähtamatust vaenlasest täielikult vastu võtta.
Kuidas siis esimesed viirused tõestati?
Niinimetatud viiruseid tõestatakse alati laborites, kus on viiruste paljunemiseks sobivad tingimused ja metoodikad.
Näiteks 1950ndate alguses tõestati viiruse olemasolu nii, et haige “nakatunud” kude pandi “terve” koelõigu peale. Näiteks võeti väidetavalt polioviirusesse surnud inimese ajust tükk ja asetati see erinevate kudede peale. See “terve” kude läks mädanema ning teadlased järeldasid, et nakkuslik viirus kandus ühelt koelt teisele. Selle avastamise eest sai John Franklin Enders 1954. aastal Nobeli preemia.
Kuid millegipärast unustas kuulsuse saavutanud teadlane ära, et 1951. aasta kontrollkatse tõestas, et tegemist oli hoopis loomupärase koe mädanemisprotsessiga, sest kõik mis on surnud, hakkab lagunema.
22. juulil vaatasime Facebooki otsesaates taaskord üle päevakajalised teemad nagu USA presidendi Joe Bideni loobumine valimisvõitlusest, koalitsioonileping ja maksutõusud Eestis (ja näide San Franciscost, kus maksutõusud tegid olukorra hullemaks), uus valitsus on vesi opositsiooni vestile, Jürgen Ligi võiks makse alandada, sularaha põhiseaduslikuks õiguseks igaveseks jne.
Keskjuulis, 16. kuupäeval teatasime Facebooki otsesaates pikalt küpsenud uudisest: Telegramil on nüüd oma kuld! Nimelt saavad kõik Telegram.ee kuldliikmed aastatellimusega koos 1 grammise Telegrami kuldplaadi, mida on toodetud limiteeritud koguses.
Salvestasime möödunud nädalal intervjuu homöopaadi Merle Martinsoniga, kes on juba 10 aastat oma perekonda terakeste abil ravinud. Merle rääkis kümnest kõige olulisemast terast, mis kindlasti tema suvisesse esmaabikarpi kuuluvad ja tegi ülevaate, mis puhul neid täpsemalt kasutada. Samuti toob ta välja mõned homöopaatilised preparaadid, mida ka meil apteekides müüakse.
8. juulil toimus viies Telegram.ee boonus tellijatele – Telegram Mastermind ehk Zoomi kohtumine/vestlus toimetuse ja erikülalisega. Seekord vastas toimetuse ja lugejate küsimustele integratiivne terviseterapeut, toitumisnõustaja ja raamatu “Toida oma tervist” autor Liis Orav.
Juuli esimeses Facebooki otsesaates rääkisime automaksust ja riigikaitsemaksust, Kaja Kallasest ja sellest, mida Hando arvates kaitsekuludesse paigutatud rahaga teha tuleks.
Mis toimub jaanipäeval? Kes on paremad autojuhid – mehed või naised? Kes võitis kihlveo, kas Mariann või Hando? Kas odavam on maksta automaksu või korraldada automaksu-vastane massimeeleavaldus?
19. juuni hommikul vestlesime ettevõtja, aktivisti ja Tallinna Linnavolikogu linnavarakomisjoni liikme Elvis Braueriga, kes möödunud pühapäeval toimunud EKRE kongressil kandideeris erakonna juhatusse. “Võin täitsa puhta südamega öelda, et ma helistasin Martin Helmele juba kaks aastat tagasi ja ütlesin, et täpselt see, mis nüüd juhtus, et see ootab teid ees,” märgib ta.
Vestlesime 15. juunil e-valimiste puudustele tähelepanu juhtiva infovabaduse ja digiõiguste aktivisti Märt Põdraga. Teemaks muidugi äsjased europarlamendi valimised, kus taaskord läks läbi mitu kehtetut e-häält. Lisaks rääkisime veebilehest, kuhu Põder on püsti pannud alternatiivse hääletusplatvormi, mis on turvalisem, kui riigi e-hääletamine. Nimelt on seal iga samm, erinevalt riigi e-hääletuse süsteemist, ka päriselt üle-kontrollitav.
Keskkonnaagentuur on koos Saaremaa vallavalitsusega planeerinud 2023. aasta algusest ilma kohalikku elanikkonda kaasamata ilmaradari rajamist Üru ja Varkja küla vahele. 2023. a detsembris, kui ilmaradari projekt avalikustati, väljendasid enamus Varkja ja Üru külade inimestest selget vastuseisu ilmaradari rajamisele. Ilmaradari rajamisele vastuseisu väljendav allkirjastatud ühispöördumine saadeti Saaremaa vallavalitsusele. See ühispöördumine salastati. Nüüd kogutakse Varkja ilmaradari püstitamise peatamiseks allkirju Rahvaalgatus.ee lehel.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kõrgem võimuorgan Maailma Terviseassamblee kogunes 77. korda juuni esimesel nädalavahetusel Genfis, et kinnitada tervise-eeskirjade (IHR) muudatused. Samal ajal, 1. juunil kogunesid WHO peakorteri ette ka ligi 2 aastat WHO tervise-eeskirjade muudatuste ja pandeemialeppe kitsaskohtadele tähelepanu juhtinud arstid, teadlased, juristid, poliitikud ja teised aktivistid kogu maailmast, et anda WHO-le selge sõnum: me teame, mis toimub ja teeme kõik endast oleneva, et peatada tervisetürannia.
10. juuni Facebooki otsesaates vaatasime eurovalimiste tulemusi Eestis ja pisut ka mujal. Kui kohalikel valimistel on seoses Reformierakonna võiduga aastaid räägitud e-valimiste pettusest, siis kas reformikate kesine tulemus tõestab, et mingit valimispettust polegi?
3. juunil toimus neljas Telegram.ee boonus tellijatele – Telegram Mastermind ehk Zoomi kohtumine/vestlus toimetuse ja erikülalisega. Seekord vastasid toimetuse ja lugejate küsimustele salapärased Argo ja Evelin.
(0) kommentaari
Kommenteerimiseks peate olema sisse logitud.