Irja Lutsar koroonakonverentsil: piirangutel ei olnud viiruse levikule mõju
115 vaatamist
Avaldatud: juuli 20, 2022
Jaga:
Viroloog ja valitsuse teadusnõukoja endine juht Irja Lutsar pidas 7. juunil Tartu Ülikooli ja Terviseameti koroonakonverentsi “Elu COVIDiga – mida oleme õppinud ja milleks peame valmistuma” raames ettekande, kus tõi uuringute ja statistika näitel välja erinevate koroonapiirangute ja -meetmete mõju viiruse levikule.
Professor Lutsar näitas, et piirangud ei mõjutanud suremust, näomaskide kasutamine nooremas vanusegrupis ei omanud mingit tähtsust ning oli ka vanemas vanusegrupis pigem marginaalne. Samuti ütles naine, et maskikohustuse, koroonatõendi ja koolide kiirtestimise kasutuselevõtul ei olnud viiruse levikule mingit mõju.
Ka peaminister Kaja Kallas tunnistas 15. juulil ERR-ile, et ühiskond ei võtaks enam ulatuslikke koroonapiiranguid vastu: “Need koroona piirangud on inimeste vaimsele tervisele jätnud väga ränga jälje ja tekitanud väga palju frustratsiooni.”
19. juulil seisis Eesti Päevalehe juhtkirjas, et ulatuslikest piirangutest tuleks hoiduda ning keskenduda riskirühmade kaitsmisele. “Koroonatõrjes peame lähtuma teadusest, aga aru saades ja tunnistades, et teadus ei anna lõplikke ja muutumatuid vastuseid. Uute andmete ja uuringute alusel täieneb ja muutub ka arusaamine koroonast. Seega ei ole ka koroonavõitluses õige olla dogmaatiline, vaid tuleb sallida arvamuste ja hinnangute paljusust,” sedastati toimetuse seisukohta.
Telegram.ee on sama rääkinud juba 2020. aastast
Tuletame siinkohal meelde, et Telegram saatis juba 2020. aasta aprillis koroonakriisi vastutavatele isikutele avaliku kirja seoses COVID-19-st tingitud kriisiga ja koostas sama aasta novembris petitsiooni “Koroonameetmed ei ole põhjendatud. On aeg naasta tavaelu juurde!“, mis kogus üle 10 000 allkirja.
Lisaks kajastasime 2020 aprillis Knut Wittkowski, New Yorgi Rockefelleri ülikooli pikaajalise biostatistika, epidemioloogia ja uuringudisaini osakonna juhataja arvamust, et “koroonaviirus on võimalik hävitada, kui lubame enamikul inimestel elada normaalset elu ja varjame ühiskonna kõige haavatavamaid osasid, kuni oht on möödas.”; 2020. oktoobris tolleks hetkeks üle 30 000 allkirja (tänaseks ligi miljon) kogunud mainekate ülikoolide teadlaste algatatud Great Barringtoni deklaratsiooni, millega nõuti, et kaitse keskenduks haavatavatele, samal ajal kui terved inimesed jätkaksid oma elu; 2020 novembris The Lanceti 50 riigi põhjal tehtud uuringut, et “maksimaalselt piiravad meetmed ei olnud seotud COVID-19 suremuse vähenemisega” Need on vaid mõned näited sadadest (koroona-teemalisi artikleid kokku üle 2000).
5. oktoobril oli meie Facebooki live´i keskmes sotsiaalministeeriumis koostatud rahvatervishoiu seaduse eelnõu, mis lubab muuhulgas hakata trahvima inimesi ja ettevõtteid, kes riigiametite ja -ametnike maailmavaatest väljapoole jäävaid taimi ja aineid enda ravimiseks soovitavad.
19. septembril pidasime taas maha järjekordse FB-live´i, kus rääkisime pandeemialepingutest, meditsiinist ja alternatiivsest meditsiinist ja täiesti uutlaadi kogukonna loomisest.
Teie ees on viimane suvekuudel salvestatud Podcast, kus Telegram.ee-d külastasid Bitcoin Eesti Podcasti eestvedajad ehk Viljam Valdmaa ja Silver Zimmermann, kellega sukeldusime rahandusmaailma telgitagustesse.
Kui Eestis on väga palju inimesi, kes krüptovaluutat ostavad, müüvad ja kasutavad, siis Zimmermann ja Valdmaa on veendunud, et ainus krüptoraha, mis on päriselt detsentraliseeritud ja turvaline, on Bitcoin.
Riigi tasandil on erinevad praegused ja endised koroonaterroristid mures, et miks ühe koroonaterroristi abikaasa Venemaal äri ajab. Rahva tasandil on Kaja Kallase tagasiastumiseks loodud petitsioone ning endistest ja praegustest koroonaterroristidest opositsioonipartei plaanib selle nimel isegi meeleavaldust korraldada. Tundub, et tegemist on tõsise murega, mis vajab kiiret lahendust. Jääb mulje, et paljud on arvamusel, et kui Kaja astuks tagasi, siis saaksime kõik õnnelikuks ja miljonärideks…
29. augustil rääkisime Facebooki otse-eetris lugejate tagasisidest, Kaja Kallase skandaalist, India väidetavast kosmoselennust, surrogaadi abil lapsevanemaks saamisest, et gay ei võrdu pedofiil (miks seda ikka veel seletama peab?), verepankade võimalikust mustast turust ja paljust muust.
22. augusti hommikul, päev enne Kaja Kallase uut skandaali, läksime taas Facebookis live´i ja tõdesime peale eelmist live´i saadud tagasiside põhjal, et inimesed ei kuula mitte selleks et kuulda ja mõista, vaid selleks, et vastata, anda hinnangut jne.
10 aastat tagasi – Telegram.ee esimesel tegutsemisaastal, maikuus 2013 – külastasid Telegrami kontorit EKRE noortekogu Sinine Äratus juhatuse liikmed Ruuben Kaalep ja Mait Kraun, kes tutvustasid avameelselt nii oma isiklikke kui ka erakonna vaateid. 10 aastat hiljem teeb esimene neist arvestatavat poliitilist karjääri, on olnud Riigikogu liige ja 2023. aastal loobunud uuesti parlamenti kandideerimast. Teine aga on astunud erakonnast välja, teinud karjääri ajakirjanikuna Äripäevas ning töötab nüüd majandusanalüütikuna Tavidis.
10 aastat tagasi – Telegram.ee esimesel tegutsemisaastal, maikuus 2013 – külastasid Telegrami kontorit EKRE noortekogu Sinine Äratus juhatuse liikmed Ruuben Kaalep ja Mait Kraun, kes tutvustasid avameelselt nii oma isiklikke kui ka erakonna vaateid. 10 aastat hiljem teeb esimene neist arvestatavat poliitilist karjääri, on olnud Riigikogu liige ja 2023. aastal loobunud uuesti parlamenti kandideerimast. Teine aga on astunud erakonnast välja, teinud karjääri ajakirjanikuna Äripäevas ning töötab nüüd majandusanalüütikuna Tavidis.
Vaatame üle Telegram.ee olulisemad uudised, mis ilmusid jaaninädalal ja vahetult enne ehk 2023. aasta 24. ja 25. nädalal. Fookuses olid seekord Ida-naabriga seotud teemad nagu kodude sundvõõrandamine Balti riikides, Euroopa poolne Vene gaasi ostmine ja Washington Posti teave Ukraina plaanist rünnata gaasijuhet.
“Kui toimus valimispettus, siis miks ainult sel aastal,” tõstatab intrigeeriva küsimuse infovabaduse ja digiõiguste aktivist ning e-valimiste puudustele tähelepanu juhtiv Märt Põder Zoomi-intervjuus Telegram.ee-le. Ta leiab, et kui kokku panna kogu Reformierakonna võidutsemise aja (2007–2023) sihipärane katkise e-hääletuse pidamine ja selle mitte kunagi ära parandamine + poliitikute huvi ja paadumus teha häälte nimel üks kõik mida, siis miks peaks eeldama, et e-valimised ei ole võltsitud? Põder on aga veendunud, et see tuleks välja ainult siis, kui vilepuhuja siseringist tunnistaks, et “Jah, me võltsisime e-valimisi.”
Telegrami stuudios käis külas ettevõtja, vabakutseline faktikontrollija ja omalaadne n-ö vandenõu-influencer Janno Kurss, kellega rääkisime vandenõudest, ärist, poliitikast ja kõigest muust.
(0) kommentaari
Kommenteerimiseks peate olema sisse logitud.