Irja Lutsar koroonakonverentsil: piirangutel ei olnud viiruse levikule mõju
120 vaatamist
Avaldatud: juuli 20, 2022
Jaga:
Viroloog ja valitsuse teadusnõukoja endine juht Irja Lutsar pidas 7. juunil Tartu Ülikooli ja Terviseameti koroonakonverentsi “Elu COVIDiga – mida oleme õppinud ja milleks peame valmistuma” raames ettekande, kus tõi uuringute ja statistika näitel välja erinevate koroonapiirangute ja -meetmete mõju viiruse levikule.
Professor Lutsar näitas, et piirangud ei mõjutanud suremust, näomaskide kasutamine nooremas vanusegrupis ei omanud mingit tähtsust ning oli ka vanemas vanusegrupis pigem marginaalne. Samuti ütles naine, et maskikohustuse, koroonatõendi ja koolide kiirtestimise kasutuselevõtul ei olnud viiruse levikule mingit mõju.
Ka peaminister Kaja Kallas tunnistas 15. juulil ERR-ile, et ühiskond ei võtaks enam ulatuslikke koroonapiiranguid vastu: “Need koroona piirangud on inimeste vaimsele tervisele jätnud väga ränga jälje ja tekitanud väga palju frustratsiooni.”
19. juulil seisis Eesti Päevalehe juhtkirjas, et ulatuslikest piirangutest tuleks hoiduda ning keskenduda riskirühmade kaitsmisele. “Koroonatõrjes peame lähtuma teadusest, aga aru saades ja tunnistades, et teadus ei anna lõplikke ja muutumatuid vastuseid. Uute andmete ja uuringute alusel täieneb ja muutub ka arusaamine koroonast. Seega ei ole ka koroonavõitluses õige olla dogmaatiline, vaid tuleb sallida arvamuste ja hinnangute paljusust,” sedastati toimetuse seisukohta.
Telegram.ee on sama rääkinud juba 2020. aastast
Tuletame siinkohal meelde, et Telegram saatis juba 2020. aasta aprillis koroonakriisi vastutavatele isikutele avaliku kirja seoses COVID-19-st tingitud kriisiga ja koostas sama aasta novembris petitsiooni “Koroonameetmed ei ole põhjendatud. On aeg naasta tavaelu juurde!“, mis kogus üle 10 000 allkirja.
Lisaks kajastasime 2020 aprillis Knut Wittkowski, New Yorgi Rockefelleri ülikooli pikaajalise biostatistika, epidemioloogia ja uuringudisaini osakonna juhataja arvamust, et “koroonaviirus on võimalik hävitada, kui lubame enamikul inimestel elada normaalset elu ja varjame ühiskonna kõige haavatavamaid osasid, kuni oht on möödas.”; 2020. oktoobris tolleks hetkeks üle 30 000 allkirja (tänaseks ligi miljon) kogunud mainekate ülikoolide teadlaste algatatud Great Barringtoni deklaratsiooni, millega nõuti, et kaitse keskenduks haavatavatele, samal ajal kui terved inimesed jätkaksid oma elu; 2020 novembris The Lanceti 50 riigi põhjal tehtud uuringut, et “maksimaalselt piiravad meetmed ei olnud seotud COVID-19 suremuse vähenemisega” Need on vaid mõned näited sadadest (koroona-teemalisi artikleid kokku üle 2000).
Tõsiste teemade vahele ka meelelahutust: just nii on üles ehitatud Telegram.ee uus uudistemagasin “1 gramm”. Oma formaadilt meenutab saade legendaarseid Telegram.ee Facebook live´sid, kuid annab võimaluse produktsiooni käigus illustreerivat materjali vahele lõigata ja muudab saate nii kergemini jälgitavaks.
Tõsiste teemade vahele ka meelelahutust: just nii on üles ehitatud Telegram.ee uus uudistemagasin “1 gramm”. Oma formaadilt meenutab saade legendaarseid Telegram.ee Facebook live´sid, kuid annab võimaluse produktsiooni käigus illustreerivat materjali vahele lõigata ja muudab saate nii kergemini jälgitavaks.
Septembrialguse Facebooki otsesaates rääkisime Jürgen Ligist ja maksudest, homöopaatiast, Lihula samba koopia konfiskeerimisest ja sellega seonduvatest küsimustest, korrakaitseseaduse muutmisest ja politseile suuremate õiguste andmisest. Lisaks ka edetabelist “Milliste koolide õpilased käivad koolis kõige parema meelega” ning sellest, et Eesti koolinoored vigastavad end tahtlikult järjest rohkem.
29. augustil käis Telegrami stuudios külas Rūdolfs Brēmanis – Eestis Concordia Rahvusvahelises Ülikoolis õppinud Läti kodanikuaktivist ja endine diplomaat, kellega koos korraldasime 2021. aastal uue Balti keti, et rõhutada kolme riigi rahvaste ühtsust, õigusi ja vabadust koroona-ajastul. Tänaseks on Rūdolfs asutanud uue erakonna ja tegeleb jätkuvalt sarnaste teemadega ehk inimõigused ja vabadused.
26. augustil rääkisime Facebooki otsesaates muuhulgas 1. septembrist ja pühapäeva pidamisest, haridusministeeriumist ja riigiaparaadist, Jaak Madisoni ja Martin Helme “pada sõimab katelt” sõnasõjast, pudelikorkide rohepesust, sõnavabadusest ja sotsiaalmeedia suukorvistamisest ning Telegram.ee maavälise rubriigi taaselustamisest.
Tõsiste teemade vahele ka meelelahutust: just nii on üles ehitatud Telegram.ee uus uudistemagasin “1 gramm”. Oma formaadilt meenutab saade legendaarseid Telegram.ee Facebook live´sid, kuid annab võimaluse produktsiooni käigus illustreerivat materjali vahele lõigata ja muudab saate nii kergemini jälgitavaks.
Tõsiste teemade vahele ka meelelahutust: just nii on üles ehitatud Telegram.ee uus uudistemagasin “1 gramm”. Oma formaadilt meenutab saade legendaarseid Telegram.ee Facebook live´sid, kuid annab võimaluse produktsiooni käigus illustreerivat materjali vahele lõigata ja muudab saate nii kergemini jälgitavaks.
13. augustil toimus kuues Telegram.ee boonus tellijatele – Telegram Mastermind ehk Zoomi kohtumine/vestlus toimetuse ja erikülalisega. Seekord vastas toimetuse ja lugejate küsimustele papside koolitaja, laste metsasünnipäevade korraldaja ja blogija Illimar Pilt ehk Piltsberg.
6. augusti Facebooki otsesaates rääkisime alarmeerivast seadusemuudatusest Uus-Meremaal ja vaktsiinipassi pilootprojektist Lätis, Portugalis, Belgias, Saksamaal ja Kreekas – koroonapettus saab uuesti korduda, kuna “hea” kriis lasti käest.
29. juulil pidasime Facebookis maha hoogsa otse-eetri, kus said läbi võetud mitmed päevakajalised teemad, nagu näiteks olümpiamängude avatseremoonia, eugeenika õõvastav võidukäik maailmasõdade vahelises Eestis, Kamala Harris, julge poolatarist europarlamendi saadik, kes Ursula von der Leyeniga kurjustas, poliitika poolt kaaperdatud alternatiivmeedia ja sünkromüstitsism.
Keskjuulis, 16. kuupäeval teatasime Facebooki otsesaates pikalt küpsenud uudisest: Telegramil on nüüd oma kuld! Nimelt saavad kõik Telegram.ee kuldliikmed aastatellimusega koos 1 grammise Telegrami kuldplaadi, mida on toodetud limiteeritud koguses.
Salvestasime möödunud nädalal intervjuu homöopaadi Merle Martinsoniga, kes on juba 10 aastat oma perekonda terakeste abil ravinud. Merle rääkis kümnest kõige olulisemast terast, mis kindlasti tema suvisesse esmaabikarpi kuuluvad ja tegi ülevaate, mis puhul neid täpsemalt kasutada. Samuti toob ta välja mõned homöopaatilised preparaadid, mida ka meil apteekides müüakse.
(0) kommentaari
Kommenteerimiseks peate olema sisse logitud.