Telegrami Podcast #64: “Mõttetud maskid” kaitsevad pilkude eest ja lasevad hingata (külas Andreas Lenk)
104 vaatamist
Avaldatud: veebr. 16, 2022
Jaga:
Meie toimetusele on alates 2020. aasta sügisest, kui maskid linnapilti ilmusid, kirjutanud sajad inimesed, kes ei soovi maski kanda, aga tunnevad, et neil ei jää muud üle. Küll on põhjuseks töökoht või hoopis see, et muidu ei lubata küla ainsast poest toidukaupa osta. Kui suur osa keeldujaid ei pea paljuks seada küsimuse alla maskide tõhusust viirust pidurdava meetmena, siis paljude jaoks on võtmeteguriks ka isiklik tervis — nimelt ei ole tavaliste maskidega just kõige kergem hingata.
Ettevõtja, telemaastikul töötav Andreas Lenk, kes oli meie külaliseks ka 2020. aasta sügisel eetris olnud podcastis “Kas maski kandmist saab kohustuslikuks teha?“, hakkas oma elu kergemaks tegemiseks uurima, et kas oleks võimalik luua maski, mis näeks välja, nagu päris, aga hingata saaks nagu ilma maskita.
Kuude pikkune detektiivitöö kandis vilja ja kuna soovijaid oli teisigi, otsis Andreas appi õmblejad ja pani püsti veebipoe kõigile neile, kes on sunnitud maski kandma, aga sooviksid siiski hingata. Brändi nimeks sai “MÕTTETUD MASKID” ja tootekirjelduses on selge sõnaga öeldud, et mask ei kaitse ühegi viiruse eest. Aus!
Aga tõsisemalt rääkides — kui haridus- ja teadusministeeriumi kriisijuht Rain Sanniktunnistas eelmisel nädalal Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil, et õpilastele ei ole maskikandmine koolis kohutuslik olnudki, siis mõttetud maskid võivad olla tõelised abimehed lastele-õpetajatele, kelle koolides ministeeriumi soovitust kohustusena rakendatakse.
Lisaks tuletame meelde, et Rootsis ei ole maskid nende kahe aasta jooksul kordagi kohustuslikud olnud. Need olid nii eelmisel kui sel talvel paar kuudsoovituslikud ainult täiskasvanutele, ainult ühistranspordis ja ainult tipptunni ajal. Praeguseks on Rootsis koroonapiirangud läbi ja nende terviseameti teadlased on seisukohal, et maskide kasutegurile viiruse leviku peatamiseks ei ole piisavalt teaduslikke tõendeid.
***
“Kiirustage, enne kui kohustus neid kanda lõppeb!” sedastab veebipoe ninakas slogan, vaata lähemalt: maskid.voog.com
5. oktoobril oli meie Facebooki live´i keskmes sotsiaalministeeriumis koostatud rahvatervishoiu seaduse eelnõu, mis lubab muuhulgas hakata trahvima inimesi ja ettevõtteid, kes riigiametite ja -ametnike maailmavaatest väljapoole jäävaid taimi ja aineid enda ravimiseks soovitavad.
19. septembril pidasime taas maha järjekordse FB-live´i, kus rääkisime pandeemialepingutest, meditsiinist ja alternatiivsest meditsiinist ja täiesti uutlaadi kogukonna loomisest.
Teie ees on viimane suvekuudel salvestatud Podcast, kus Telegram.ee-d külastasid Bitcoin Eesti Podcasti eestvedajad ehk Viljam Valdmaa ja Silver Zimmermann, kellega sukeldusime rahandusmaailma telgitagustesse.
Kui Eestis on väga palju inimesi, kes krüptovaluutat ostavad, müüvad ja kasutavad, siis Zimmermann ja Valdmaa on veendunud, et ainus krüptoraha, mis on päriselt detsentraliseeritud ja turvaline, on Bitcoin.
Riigi tasandil on erinevad praegused ja endised koroonaterroristid mures, et miks ühe koroonaterroristi abikaasa Venemaal äri ajab. Rahva tasandil on Kaja Kallase tagasiastumiseks loodud petitsioone ning endistest ja praegustest koroonaterroristidest opositsioonipartei plaanib selle nimel isegi meeleavaldust korraldada. Tundub, et tegemist on tõsise murega, mis vajab kiiret lahendust. Jääb mulje, et paljud on arvamusel, et kui Kaja astuks tagasi, siis saaksime kõik õnnelikuks ja miljonärideks…
29. augustil rääkisime Facebooki otse-eetris lugejate tagasisidest, Kaja Kallase skandaalist, India väidetavast kosmoselennust, surrogaadi abil lapsevanemaks saamisest, et gay ei võrdu pedofiil (miks seda ikka veel seletama peab?), verepankade võimalikust mustast turust ja paljust muust.
22. augusti hommikul, päev enne Kaja Kallase uut skandaali, läksime taas Facebookis live´i ja tõdesime peale eelmist live´i saadud tagasiside põhjal, et inimesed ei kuula mitte selleks et kuulda ja mõista, vaid selleks, et vastata, anda hinnangut jne.
10 aastat tagasi – Telegram.ee esimesel tegutsemisaastal, maikuus 2013 – külastasid Telegrami kontorit EKRE noortekogu Sinine Äratus juhatuse liikmed Ruuben Kaalep ja Mait Kraun, kes tutvustasid avameelselt nii oma isiklikke kui ka erakonna vaateid. 10 aastat hiljem teeb esimene neist arvestatavat poliitilist karjääri, on olnud Riigikogu liige ja 2023. aastal loobunud uuesti parlamenti kandideerimast. Teine aga on astunud erakonnast välja, teinud karjääri ajakirjanikuna Äripäevas ning töötab nüüd majandusanalüütikuna Tavidis.
10 aastat tagasi – Telegram.ee esimesel tegutsemisaastal, maikuus 2013 – külastasid Telegrami kontorit EKRE noortekogu Sinine Äratus juhatuse liikmed Ruuben Kaalep ja Mait Kraun, kes tutvustasid avameelselt nii oma isiklikke kui ka erakonna vaateid. 10 aastat hiljem teeb esimene neist arvestatavat poliitilist karjääri, on olnud Riigikogu liige ja 2023. aastal loobunud uuesti parlamenti kandideerimast. Teine aga on astunud erakonnast välja, teinud karjääri ajakirjanikuna Äripäevas ning töötab nüüd majandusanalüütikuna Tavidis.
Vaatame üle Telegram.ee olulisemad uudised, mis ilmusid jaaninädalal ja vahetult enne ehk 2023. aasta 24. ja 25. nädalal. Fookuses olid seekord Ida-naabriga seotud teemad nagu kodude sundvõõrandamine Balti riikides, Euroopa poolne Vene gaasi ostmine ja Washington Posti teave Ukraina plaanist rünnata gaasijuhet.
“Kui toimus valimispettus, siis miks ainult sel aastal,” tõstatab intrigeeriva küsimuse infovabaduse ja digiõiguste aktivist ning e-valimiste puudustele tähelepanu juhtiv Märt Põder Zoomi-intervjuus Telegram.ee-le. Ta leiab, et kui kokku panna kogu Reformierakonna võidutsemise aja (2007–2023) sihipärane katkise e-hääletuse pidamine ja selle mitte kunagi ära parandamine + poliitikute huvi ja paadumus teha häälte nimel üks kõik mida, siis miks peaks eeldama, et e-valimised ei ole võltsitud? Põder on aga veendunud, et see tuleks välja ainult siis, kui vilepuhuja siseringist tunnistaks, et “Jah, me võltsisime e-valimisi.”
Telegrami stuudios käis külas ettevõtja, vabakutseline faktikontrollija ja omalaadne n-ö vandenõu-influencer Janno Kurss, kellega rääkisime vandenõudest, ärist, poliitikast ja kõigest muust.
(0) kommentaari
Kommenteerimiseks peate olema sisse logitud.